Multšid, väetised ja geosünteedid

Uurimus

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või substraadile peale laotud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatakse multše ka dekoratiiveesmärkidel.

Multšide liigid

Kõige laiemalt võib multše klassifitseerida materjali- ja kasutusotstarbe järgi. Materjali järgi jagunevad multšid orgaanilisteks, mineraalseteks ja sünteetilisteks. Kasutusotstarbe järgi jagunevad multšid dekoratiiv-, istutusala- ja pargi-, maastiku- ja rajatiste-, tarbeaia- ning eriotstarbelisteks multšideks. 

Tabel 1. Erinevast materjalist multšide näiteid.

Erinevate multšide kasutamine

Tavaliselt laotakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud, eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust- kuivale mullale multši ei panda. 

Orgaanilised multšid

Peenestatud männikoor

 Põhiliselt on haljastuses seni kasutatud peenestatud männikoorest toodetud multši. Kuna seda on valmistatud ja kasutatud eesmärgipäraselt, siis see ongi üks paremaid multše ning täidab nii ökoloogilised kui ka dekoratiivsed eesmärgid.

Joonis 1. Ühtlase fraktsiooniga, sõelutud männikooremultš.

Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi ning on vähemalt aasta aega seisnud. See on sõelutud ühtlastesse läbimõõduklaasidesse ning sellele võib olla lisatud ka orgaanilisi väetisi. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ja kive, juurumbrohu osakesi ega umbrohuseemneid. 

Hakkemultš

Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi just aiakujunduse seisukohast, kuna võimalik on kasutada erinevalt toonitud haket, mis võimaldab luua huvitavaid pindasid ja mustreid. Oluline on, et toonimiseks kasutatavad värvained oleksid keskkonnasõbralikud. Toonimata hake aga mõjub looduslähedaselt ning seda kasutatakse analoogselt kooremultšiga. 

Joonis 2. Toonimata hakkemultš.

Ka hake sõelutakse erinevatesse läbimõõduklaasidesse. Hakkemultši toodetakse nii tööstuslikult kui kasutuskohtadel hooldustööde käigus eemaldatud puuokste purustamise teel mobiilse kerge oksahakkuriga. Kasu on kahekordne: kaob vajadus jäätmete utiliseerimisi järele ning pole vaja teha kulutusi multši ostmiseks. Okstest toodetud multš ei ole ülearu hele ega silmatorkav. Arvan, et kesskonnaohutuse seisukohalt sobib lehtpuuhake paremini võrreldes okaspuuhakkega.

Turvas ja turbagraanulid

Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel võib tekkida aga probleeme- see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. 

Joonis 3. Turvas

Tabel 2. Orgaaniliste multšide kasutamine

Mineraalsed multšid

Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. 

Joonis 4. Erinevaid mineraalseid multše

Tabel 3. Valik erinevate multšide kasutusvõimalusi. 

Multšide mõju

Multšide kasutamisel esineb nii positiivseid mõjusid kui ka nendega kaasnevaid probleeme.

Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses kui linnahaljastuses peaaegu normiks. Multšitud pindasid peetakse ilusaks ja usutakse, et multšikiht kaitseb umbrohtumise ja kuivamise eest. Siiski tuleb arvestada, et multšide positiivne mõju avaldub siis, kui neid kasutatakse õigesti. Näiteks multšitud istutusalad on ilusad ning jätavad viimistletud mulje. Need hoiavad mullaniiskust, parandavad kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi, vähendavad istutusalade umbrohtumist ja niitmisvajadust. Multšide kasutamine mänguväljakute ning teeradade pinnakattena kaitseb neid pindasid ning neil käimine on mugav ja ohutu. 

Põhjamaades või neile lähedaste kliimatingimustega piirkondades võib multšimine kaasa tuua ka mõningaid probleeme- kaasaarvatud Eestis. Näiteks sulab multšiga kaetud maa kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu võib teimede vegetatsiooniperiood alata kuni paar nädalat hiljem. Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist päikesepõletust. Seletuseks- multši all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid. Maapealsete osade kaudu aga toimub aurumine sellest hoolimata. Tulemusena taim kuivab. Probleem võib tuleneda sellest, orgaaniliste süsinikurikaste multšide lagundamisel tarbivad mikroorganismid ära suure osa taimedele vajalikust lämmastikust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui multšimise positiivseid mõjusid tuntakse küllalt hästi, siis negatiivsete mõjude kohta infot napib. Oluline on ka piisav info toodete kohta, mida multšide tootjad või pakendajad edastavad.

Sünteetilised multšid

Peenravaip

Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena. 

Paigaldamiseks tuleb katta tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala peenravaibaga. Servad kaevatakse maasse või tuleb katta äärekivide, palkide või mätastega. Seejärel tuleb taimed asetada peenravaibale ja kattesse lõigatakse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked. Lõikeservade üles tõstmine ja istutusaukude kaevamine. Pärast istutust tuleb kanga ääred vajutada taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.

Joonis 7. Peenravaip

Tekstiilmultš

Tekstiilmultš on kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast on 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. 

Paigaldamiseks laotakse kangas ettevalmistatud pinnale ja lõigatakse noaga istutusaugud. Servad tuleb kinnitada kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. 

Joonis 8. Tekstiilmultš

Geotekstiilid

Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.

Filterkangas- polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. 

Paigaldamiseks puhastatakse ehituslik maa-ala puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.

Juuretõkkekangas- vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. 

Paigaldamiseks puhastatakse istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Juuretõke tuleb asetada istutusauku ja venita nurgad paika. Tuleb jätta väike serv üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.

Joonis 9. Filterkangas

Sünteetilistest multšidest

Missugust sünteetilist multši eelistada ja millist mitte? Nagu ikka, on igal asjal enda eesmärk ning sellega kaasnevad ka plussid ja miinused. 

Taimestikuga istutusalade multšimisel orgaaniliste multšidega ei ole soovitatav laotada multši alla peenravaipa. Kuigi jah, usutakse, et peenravaip on heaks abivahendiks umbrohtumise ärahoidmisel, aga tegelikkus näitab midagi muud. Peenravaiba kasutamisel võib leida mitmeidki probleeme. Näiteks takistab peenravaip väetiste viimist kasvupinnasesse, peenravaip ei hoia ära juurumbrohtude teket- need tungivad peenravaibast läbi kuid nende kättesaamine läbi peenravaiba on võimatu. Puuduseks võib pidada ka äärte hargnemist. Kui aga kasutatakse mineraalseid multše, on peenravaiba kasutamine erinevate kihtide segunemise vältimiseks paratamatu- siit tuli viimase punktina välja ka positiivne mõju peenravaibal. Lisaks on peenravaiba eeliseks, et see on painduv, rebenemiskindel, vigastuste- ja tallamiskindel. 

Tekstiilmultši puhul on positiivseteks omadusteks see, et laseb niiskust läbi, samas hoiab maapinna niiske ja soojana. Samuti vähendab erosiooni. Puuduseks võib pidada kergesti rebenemist ning aasta või pooleteist aasta pärast on võimatu seda tervelt kokku rullida. Takistab ka tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.

Filterkanga positiivne omadus on see ,et vähendab juurte külmakahjustusi. Selle abil on võimalik mudased kaldad muuta liivarandadeks. On ka vett läbilaskvad ja keemiliselt neutraalsed. Ainukeseks miinuseks võib lugeda, et katte peal idanev umbrohi kasvab läbi riide. 

Kõikide sünteetiliste multšide puhul sai tuua välja positiivseid ja negatiivseid omadusi. Millist neist aga eelistada ja millist mitte- see selgub ilmselt kogemuste käigus. 

Väetised

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. Toitekeskkonnaks peale mulla võib olla veel turvas, kivivill jms.
Väetistega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.

Väetised liigitatakse koostise alusel orgaanilisteks- ja mineraalseteks väetisteks. 

Orgaanilised väetised

Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid.

Kompost

Kompost on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel tekkiv huumuserikas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis. 

Komposti valmistamiseks on peamisteks lähteaineteks sõnnik, turvas, saepuru, puulehed, aiajäätmed ja palju muud. 

Kompost on toitaineterikas, seega seda on võimalik kasutada väetisena ja mulla omaduste parandajana. Selle tagajärjel toimub väärtuslikke ressursside ringlusse võtt ning paranevad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: toitainete sisaldus, mikrobioloogiline aktiivsus, mulla struktuur. Lisaks sellele alaneb kunstväetiste tootmise vajadus, mis on omakorda energiakulukas protsess.

Joonis 5. Kompost

Sõnnik

Sõnnik on loomade väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud toiduosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.

Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat, poolvedelat ja vedelat sõnnikut.

Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda, kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Joonis 6. Sõnnik

Mineraalsed väetised

Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Mineraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised.

Mineraalväetised liigitatakse toiteelementide rohkuse sisalduse alusel lihtväetisteks ja kompleksväetisteks. Lihtväetised sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks 

Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt.

Kompleksväetised sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel üht või mitut mikroelementi.

Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid).

Väetiste klassifitseerimine

Toime alusel

Toime alusel rühmitatakse väetisi otsesteks- ja kaudseteks väetisteks. Otsesed väetised on taimedele otseseks toiteelementide allikaks- näiteks Kemira Ferticare. Otseste väetiste mõju avaldamise aeg on lühem ja tihti tuleb neid väetiseid ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kasutada mitu korda. Kaudsed väetised aga mõjutavad taimede toitumistingimusi, samas parandavad mulla omadusi.

Toime kiiruse alusel

Toime kiiruse alusel rühmitatakse väetisi kiirelt- ja aeglaselt toimivateks väetisteks. Kiirelt toimivad väetised 

varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist. Siia rühma kuuluvad kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised (näiteks Compo, Substrali toataimede väetised), virts.

Aeglaselt toimivad väetised hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K-väetised, Osmocote, väetispulgad) või avaldub mõju järelmõju kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). Aeglaselt toimivaid väetiseid võib kasutada perioodiliselt. Näiteks lubiväetisi kasutatakse uuesti 5...7 aasta möödudes.

Vastavalt väliskujule ja konsistentsile

Väetisi rühmitatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile vedelväetisteks, mis on kauplustes müügil vedelikena (näiteks Substrali toataimede väetised) ja tahketeks väetisteks, mis on müügil tahkete ainetena (näiteks ammooniumnitraat, kristal-N, superfosfaat, kaaliumkloriid). 

Tahkeid väetisi rühmitatakse omakorda veel väliskuju alusel:

1. Granuleeritud- Väetise osakesed esinevad väetises ümmarguste või erineva suurusega kandiliste tükikestena. Granuleeritud väetised on näiteks Kemira Cropcare ja kristal-N.

2. Kristallilised- Kristalliliste väetiste korral esinevad aine osakesed väetises suuremate või väiksemate kristallidena. Kristallilised väetised on näiteks Kemira Ferticare ja ammooniumsulfaat.

3. Amorfsed- Amorfsed väetised on pulbrilised, kergesti lenduvad, jahujad ained. Amorfsed väetised on näiteks klinkritolm, lubjakivijahu jt.

4. Väetisepulgad- Väetisepulgad on 5-10cm pikkused rohelise, pruuni, beeži või punase värvusega väetised. Enamasti on väetisepulgad toataimede väetamiseks mõeldud väetised. Näiteks Kemira väetisepulgad lehtdekoratiivsetele taimedele.

5. Väetisetabletid- Väetisetabletid koosnevad kokkusurutud väetisegraanulitest. Näiteks Osmocote väetisetabletid. Väetisetablette kasutatakse toataimede väetamiseks.

Orgaanilised väetised VS mineraalsed väetised

Mida kokkuvõtteks siis eelistada- kas mineraalseid- või orgaanilisi väetisi? Mõlemate väetiste kasutamisel on omad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Ei saa kindlakäeliselt öelda, et üks on parem kui teine. Toon mõningaid näiteid. 

Orgaaniliste väetiste puhul saab ära kasutada kõik olemas olevad jäägid, mis plussiks. Miinusteks on aga see, et toiteelementide sisaldus on väike ja kõikuv ning saastatakse suuri territooriume. Mineraalsete väetiste tootmiseks rajatakse tehased puhastamiseks, pakendamiseks ja transpordiks, mille eesmärgiks on rikastumine. Pluss on see, et jäägid jäävad väiksemale territooriumile. Suuremat konsentratsiooni võib pidada nii plussiks kui miinuseks. 

Orgaaniliste väetiste puhul, näiteks sõnnik- lämmastik kaob kergesti lahustudes vees või lendudes gaasina atmosfääri. Õigel hoiustamisel ja kasutamisel jõuab taimeni sõnnikus olevatest toiteelementidest 20-25%. Tuues kõrvale aga mineraalsed väetised, siis omastavad taimed 25-90% toiteelementidest. Sõltub muidugi, millise mineraalväetisega on tegu. 

Näidetest selgus, et nii orgaanilisel- kui ka mineraalsel väetisel on omad plussid ja miinused. Kindel on aga see, et mineraalseid väetisi on tänapäeval väga palju ja neile on loodud ka erinevaid alternatiive. Toiteelementide koha pealt saavad taimed mineraalsete väetiste kaudu neid rohkem kätte. Samas aga on orgaanilised väetised kasulikumad meie keskkonnale- mineraalsete väetiste tootmiseks ehitatud tehased saastavad tunduvalt rohkem just meid ümbritsevat keskkonda. 

Kasutatud kirjandus/ materjal/ pildid:

1. Raamat Aino Mölder " Haljasalade kasvupinnased ja multšid"

2. https://www.google.ee/search?q=mineraalsed+multsid&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=4uq3VKKaD4TvywPmiICQCA&ved=0CAcQ_AUoAjgK#tbm=isch&q=graniitkillustik&imgdii=_&imgrc=M6IfZVR3X_omSM%253A%3B51zVhX69Vk4bKM%3Bhttp%253A%252F%252Fcache.osta.ee%252Fiv2%252Fauctions%252F1_1_15975880.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.osta.ee%252Fgraniit-killustik-35795488.html%3B600%3B399

3. https://www.google.ee/search?q=mineraalsed+multsid&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=4uq3VKKaD4TvywPmiICQCA&ved=0CAcQ_AUoAjgK#tbm=isch&q=dekoratiivkivid&imgdii=_&imgrc=sPX8kQh17K6pvM%253A%3BhbYZHFRzySAA-M%3Bhttp%253A%252F%252Fmedia.okidoker.com%252Fdata02%252Fc%252F1%252F9%252F5%252F95508%252F739606%252F1740249_2.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.okidoki.ee%252Fitem%252F739606%252F%3B500%3B375

4. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://toidutare.ee/admin/upload/foorum/2005.02/1606/1606_10993_originaal.png&imgrefurl=http://toidutare.ee/foorum/alafoorumid/kodused_%25C3%25BClesanded/646/?leht%3D289&h=599&w=363&tbnid=89pvJr8LQ2JhlM:&zoom=1&docid=XA1YHC9kISILVM&itg=1&ei=S-y3VIDTBOSZygPZzYDICA&tbm=isch

5. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fc/Kruus_ja_veerised_suur.JPG

6. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1482.jpg&imgrefurl=http://www.hansaplant.ee/?op%3Dbody%26id%3D103%26cid%3D1482%26cgid%3D&h=134&w=200&tbnid=TaSp68mzZt1KIM:&zoom=1&docid=L53ANxhZCNT-JM&ei=AO23VIGvEMSZygOTvIAQ&tbm=isch

7. https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg73mU5PQsO-xHfNmEyTBOTQuIL9WAVDUYBZuVgTadDu6qU7TKTsMf8bvuaQODV8Td_z0pMWUm8wjFlT1x-OBBRrX-5u8uKlFT9ivY9zfi0-EDP2E6zSN-Y-0FMH7WoT9N86KJgOV5eDBU/s1600-h/32%25255B5%25255D.jpg

8. http://www.photocollage.net/

9. https://www.google.ee/search?q=kompost&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=7fy3VJOPN-rhywPFj4LABQ&sqi=2&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=m7h_8nam_cZuKM%253A%3BaKXZfyF_8Hhh3M%3Bhttp%253A%252F%252Fredaktion.green24.eu%252FRedaktion%252FZeitungsArchiv%252FAusgabe_2011_3%252FBiogarten%252FKompost%252Fhb_heikeKompost3%252520(1).JPG%3Bhttp%253A%252F%252Fgreen-24.de%252Fforum%252Fkompost-ist-leben-t77958.html%3B3264%3B2448

10. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnik

11. https://www.google.ee/search?q=ammonium+nitrate&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=qgO4VJXVLOLOyQPCgYHwCQ&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=Pw-pTQk-v5sh5M%253A%3BqANnZsEwbz5gaM%3Bhttp%253A%252F%252Fi.kinja-img.com%252Fgawker-media%252Fimage%252Fupload%252Fs--wmpPSieF--%252F18zucc6vt4fffjpg.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fobservationdeck.io9.com%252Flessons-learned-about-ammonium-nitrate-1293717946%3B1024%3B768

12. https://www.google.ee/search?q=ammonium+nitrate&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=qgO4VJXVLOLOyQPCgYHwCQ&ved=0CAYQ_AUoAQ#tbm=isch&q=Kemira+Cropcare+10-10-20&imgdii=_&imgrc=_idoxvmORt8osM%253A%3BepmAmBJQMEjZGM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.delta-agro.com.ua%252Fimages%252Fstories%252Fcropcare.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.delta-agro.com.ua%252Findex.php%253Foption%253Dcom_content%2526task%253Dview%2526id%253D32%3B180%3B250

13. http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/tahkete_vetiste_liigitamine.html

14. http://www.itamerihaaste.net/files/435/Eneli_Kager.pdf

15. https://www.google.ee/search?q=peenravaip&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=dhe4VI3PEubRygPttoKoBg&ved=0CAcQ_AUoAjgK#imgdii=_&imgrc=0ooj-xwUmzp3XM%253A%3BGbnLndqfYd5oZM%3Bhttp%253A%252F%252Fcache.osta.ee%252Fiv2%252Fauctions%252F1_1_15235868.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.osta.ee%252Fpeenravaip-1jm-34219707.html%3B600%3B450

16. http://koduaed.balticagro.ee/et/6-taimekatted

17. https://www.google.ee/search?q=peenravaip&biw=1366&bih=624&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=dhe4VI3PEubRygPttoKoBg&ved=0CAcQ_AUoAjgK#tbm=isch&q=filterkangas&imgdii=_&imgrc=Vm130NKD_DkOBM%253A%3B6I89bIQDrZ79fM%3Bhttp%253A%252F%252Ftuotteet.etra.fi%252Ftuotekuvat%252F20541377%252Fsuodatinkangas-kl2.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Ftuotteet.etra.fi%252FDEV%252Fee%252Fg13105916%252Ftuotekortti%3B521%3B328

18. http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuiad ja siidpöörised.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Vars on kõrrelistel enamasti silindriline, sõlmedevahes õõnes, võib olla ka säsikas, tarnadel ka kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein. Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või- pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.
(vesihaljas haguhein Koeleria glauca)

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.
(hiina siidpööris Miscanthus sinensis 'Morning Light')













Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenras, anumates, pinnakatjatena, soolotaimena ja ka kuivatatuna. Nad on armastatud taimed, sest nad on mullastiku suhtes vähenõudlikud, armastavad päikest.

Kõrreliste paljundamine

Dekoratiivseid kõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil kaevata. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.
Jagamiseks valitakse pilvine päev, et taime juurestik ei kuivaks.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris 'Nishidake' ja mets-piiphein 'Starmaker'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel otse avamaale. Maikuus või juunis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.






Joonis 3. Üheaastane kõrreline
 (suur värihein  Briza maxima)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline
(pehme mesihein Holcus mollis 'Albovariegatus')

Plakatid

Üheaastane taim

Mitmeaastane taim

Kasutatud kirjandus ja pildid:

1. Õpetaja materjal:

1) http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
2) http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
2. Enda leitud materjal:

1) http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arebsaba2.htm
2) http://www.ebay.com.au/itm/20-SEMI-LAGURUS-OVATUS-Linneus-Fiori-Ornamentali-Seed-semillas-samen-/121059317673
3) http://olenaias.blogspot.com/2014/04/portenschlagi-kellukas-nice-to-see-ja.html
4) http://helleaed.blogspot.com/2011/07/2006.html
5) http://www.osta.ee/suur-varihein-briza-maxima-seemned-44990648.html
6) http://www.kaevandi.ee/failid/tooted/thumbs/800800_pehme-mesihein-kaugemalt.jpg
7)
http://entsyklopeedia.ee/meedia/rebasesaba2/rebasesaba_aasrebasesaba
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Aas-rebasesaba#mediaviewer/File:Alopecurus.pratensis.2.jpg

Püsililled

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega. 

*  Püsililledeks ehk püsikuteks loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Suvelillede puuduseks on see, et need õitsevad, kasvavad ja kasvatavad seemned ühe aasta jooksul. järgmisel aastal tuleb seemnest kasvatada aga uued suvelilled. 

*  Püsililled vajavad võrreldes suvelilledega tunduvalt rohkem hoolt. Püsilillede puhul jääb kevadine suur istutamine ära ning need ei vaja igaaastast istutusala ettevalmistamist. 

* Võrreldes suvelilledega on püsililled tunduvalt vastupidavamad külmale.

* Püsilillede eeliseks võib pidada, et nende õitsemise aeg on pikem suvelilledest. Suvelilled Eesti tingimustes õitsevad rohkelt peamiselt augusti kuus. Samas saab puuduseks pidada seda, et mõningad püsililled õitsevad alles paari aasta pärast.

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

Püsikute vegetatiivsel paljundamisel soovitaksin kasutada jagamisega paljundamist ja võsunditega paljundamise viisi:

* Jagamisega paljundamise suur eelis on see, et jagada võib peeaegu kõiki püsililli. Pealegi taluvad enamus püsililli juurte või juurekaela vigastamist. On ka erandeid- jagunematu peajuurega taimed.
   Puhma jagamiseks kaevatakse taim üles kas labida või aiahargi abil. Otstarbekam on kasutada aiaharki, sest see ei vigasta juuri nii palju. Lisaks saab taimi ka käte abil jagada veel väiksemateks osadeks. Selline paljundamise viisiga peaks hakkama saama iga inimene, sest see ei võta palju aega ning vajaminevad töövahendid on enamik inimestel kodudes olemas.

* Väga lihtne on vegetatiivselt paljundada taimi, millel on pikad maapealsed- või alused võsundid. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kasvukohale. Maapealsete võsunditega saab paljundada näiteks roomavat akakapsast ja lõhnavat kannikest ning maa-aluste võsunditega näiteks madalat astrit. Selline paljundamise viis taaskord ei vaja väga palju vaeva ja ka algajad saaksid sellega ilmselt hakkama.

*Püsikute vegetatiivne paljundamine pistikutega on üsna keeruline ning nõuab oskust ja vajab hoolt. Algajale aiapidajale on see ilmselt ka aeganõudev ettevõtmine. Kogemuste puudumisel ei pruugi paljundamine õnnestuda ning võib tulla ette olukordi, kus paljundatavatele taimedele ei ole võimalik tagada vajalikke tingimusi ning piisavat ruumi. Enamkasutatavad on paljundamine rohtsete ja poolpuitunud pistikutega. Vähem leiab tänapäeval kasutust juurepistikutega paljundamine.

3. Soovita vähemalt 4-5 püsilille erinevatesse kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid ja koosta nendest kollaažid.

Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld:

   


Poolvarjuline, toitaineterikas muld:

























Varjuline, happeline muld:

Päikeseline, liigniiske:

4. Leia 4-5 sibullille, mis sobiksid kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega. Leia soovitatud taimede fotod ja koosta nendestki kollaaž.

Kasutatud kirjandus: 

http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_cat_id=63

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/koerahammas2

http://www.ut.ee/taimenimed/

http://bio.edu.ee/taimed/

http://www.photocollage.net/

http://www.valgeanso.ee/

Õpetaja antud materjalid tutvumiseks:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=116

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=140

http://ak.rapina.ee/katrinu/sibullill/

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/

Pildid:

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=11505893&size=o

http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=1694&catb=1

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=112&lang_id=et&sid=9adfbf9b135e532a5cd10c9f786068ee&nocache=1302392380

http://loghouseplants.com/plants/shop/thyme-doone-valley-thymus-x-citriodorus/

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=112&lang_id=et&sid=9adfbf9b135e532a5cd10c9f786068ee&nocache=1302392380

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=112&lang_id=et&sid=9adfbf9b135e532a5cd10c9f786068ee&nocache=1302392380

http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=112&lang_id=et&sid=9adfbf9b135e532a5cd10c9f786068ee&nocache=1302392380

http://www.looduskalender.ee/node/185

http://www.jardinsmichelcorbeil.com/produit/tiarella-wherryi-tiarelle-foam-flower/

http://www.indianapolishostasociety.org/medium/medium-yellow-edged/13586223

http://et.wikipedia.org/wiki/Alpi_kortsleht#mediaviewer/File:Alchemilla_alpina.JPG

https://www.rhs.org.uk/plants/details?plantid=1954

http://en.wikipedia.org/wiki/Caltha_palustris#mediaviewer/File:Caltha_palustris_plant.JPG

http://www.honeysomeaquaticnursery.co.uk/shop/index.php?main_page=popup_image&pID=292&zenid=sf6oqpj56akiudfeuu5u9oh7t0

http://entsyklopeedia.ee/meedia/koerahammas2/koerahammas_2_harilik_koerahammas

http://kwietnik.com.pl/pl/p/kokorycz-pelna-lac.-Corydalis-solida-kod-8788/7921