Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta. Pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuiad ja siidpöörised.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Vars on kõrrelistel enamasti silindriline, sõlmedevahes õõnes, võib olla ka säsikas, tarnadel ka kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks aruhein. Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või- pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud.
Joonis 1. Hulgaõieline tähk.
(vesihaljas haguhein Koeleria glauca)
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
(hiina siidpööris Miscanthus sinensis 'Morning Light')
Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenras, anumates, pinnakatjatena, soolotaimena ja ka kuivatatuna. Nad on armastatud taimed, sest nad on mullastiku suhtes vähenõudlikud, armastavad päikest.
Kõrreliste paljundamine
Dekoratiivseid kõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil kaevata. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.
Jagamiseks valitakse pilvine päev, et taime juurestik ei kuivaks.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris 'Nishidake' ja mets-piiphein 'Starmaker'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel otse avamaale. Maikuus või juunis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline
(suur värihein Briza maxima)
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline
(pehme mesihein Holcus mollis 'Albovariegatus')
Plakatid
Üheaastane taim
Mitmeaastane taim
Kasutatud kirjandus ja pildid:
1) http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
2) http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
2. Enda leitud materjal:
1) http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arebsaba2.htm
2) http://www.ebay.com.au/itm/20-SEMI-LAGURUS-OVATUS-Linneus-Fiori-Ornamentali-Seed-semillas-samen-/121059317673
3) http://olenaias.blogspot.com/2014/04/portenschlagi-kellukas-nice-to-see-ja.html
4) http://helleaed.blogspot.com/2011/07/2006.html
5) http://www.osta.ee/suur-varihein-briza-maxima-seemned-44990648.html
6) http://www.kaevandi.ee/failid/tooted/thumbs/800800_pehme-mesihein-kaugemalt.jpg
7)
http://entsyklopeedia.ee/meedia/rebasesaba2/rebasesaba_aasrebasesaba
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Aas-rebasesaba#mediaviewer/File:Alopecurus.pratensis.2.jpg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar